Raske päev

Minu kõige raskem päev misjonärina Aafrikas algas varahommikuse autosõiduga ühte kaugesse maakohta. Eksisin mitu korda teelt, kuid viimaks saabusin kirikusse, kus pidin tookord õpetama. Pidin paar tundi ootama, kuni rahvas suure puu alla kogunes. Kuigi olin hoolikalt ette valmistanud, tabas minu ettekannet läbikukkumine. Kuulajad vaatasid mind tuimade nägudega ja ma hakkasin kahtlema tõlgi pädevuses. Õhtul kodus tabas mind tunne, et olen Aafrikasse tulles vea teinud. Mitu nädalat hiljem sattusin samasse külasse. Üks kohalik mees pöördus mu kaaslase poole ja teatas: “Ma olen kristlane!” Selgus, et see juhtus alles paar nädalat tagasi. Kui mu kaaslane asja lähemalt uuris, näitas külamees jalutuskepiga minu suunas ja ütles: “See mees käis siin!” Sel enda arvates kõige halvemal päeval olin midagi õppinud Jesaja 6:8 kohta. Minu edu või läbikukkumine misjonärina ei sõltu minu võimetest, vaid valmisolekust teenida. Jumal korraldab lõikuse, meie asi on külvata (Mk 4:26-29).