Rõõmus palve
Lugege 1. Tessalooniklastele 5:16-18
Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! (Filiplastele 4:4)
Minu tütar kaotas pika võitluse vähktõvega. Enne lahkumist
kogunesid lähedased sageli tema voodi ümber. Meie palved
väljendasid kurbust ja kaotusevalu, mis meid paratamatult
tabama pidi. Ühel päeval pöördus tütar minu poole: “Ema,
palveta rõõmus palve!” Mõistsin, et mu tütar soovis haiguse
asemel kuulda tänu kooselatud aastate ja armastava pere eest
ning saada kinnitust taaskohtumise lootusele taevases kodus.
Sellest päevast alates püüdsin palvetes väljendada rõõmu selle
üle, et Jumal armastab meid, Jeesus suri meie pattude eest ja
on valmistanud meile imelise taevase eluaseme.
Muidugi ei pääse me
selles elus kurbusest. Isegi
Jeesus nuttis oma sõbra
Laatsaruse surmast kuuldes.
Ometi on mul põhjust olla
tänulik oma tütrele, kes
õpetas mulle rõõmsat palvetamist. Pühakiri rõhutab rõõmu
tähtsust ja Jumalal on hea meel ülistuse ja tänupalvete üle.
Peggy Orr Mason (Tennessee, USA)