Usukindlus

Mul on kaks kassi, kes armastavad süles istuda. Üks neist on kõigega rahul, kuid teine vajab pidevalt kinnitust sellele, et teda armastatakse. Pruugib mul vaid istuda, kui ta kargab kohe sülle. See pidev tähelepanu vajadus võib muutuda väga tüütavaks. Ühel hommikul, olles kassi kõrvale lükanud, mõtlesin korraga Jumalale, kes ei tõuka mind kunagi eemale. Vahel olen enesekindel nii oma palvetes kui tänus. Vahel pöördun Jumala poole mures ja ahastuses, otsides abi ja kaitset. Ka mina vajan teadmist, et Jumal mind armastab. Paljud Pühakirja salmid kinnitavad seda. Ma ei pea kunagi kahtlema, kas Jumalal on minu jaoks aega või kas ta tahab mind näha. Ta võtab meid alati vastu.