Usk ja lootus

Mulle sai osaks masendav kogemus. Kaheksa päeva enne minu seminari lõpetamist algatas mu abikaasa abielulahutuse. Kohtusin oma vanematega päeval enne lõpetamist ja ema andis mulle kaardi tänase kirjakohaga Jeremija raamatust. See julgustav sõnum oli esmalt mõeldud iisraellastele, kes olid küüditatud Babülooniasse ja arvasid, et Jumal on nad unustanud. Seda polnud juhtunud. Nüüd, mil mind tabasid kurbus ja üksildus, tuletas see salm meelde, et olen endiselt Jumala laps ning Ta pole mind unustanud. Pärast lahutust lahkusin töölt ja kolisin tagasi vanemate majja. Ka kõige raskemal ajal sain toetuda Jumala tõotustele ning kaks aastat hiljem leidsin taas töö, koguduse ja koguni uue abielu. Kui elu ei lähe meie plaanide kohaselt, tunneme end Jumalast unustatuna. Siis meenutavad Jeremija sõnad, et kui oleme vaimses pagenduses, valmistab Jumal meile tulevikku ja lootust.