Kuulates jõge

Seisin jõekaldal valgel siledal kiviklibul ja vaatasin päikeses sätendavat vett mööda tormamas. Veekohin täitis mind rahuga. Olime abikaasaga veetnud meeldiva nädalalõpu koos teiste peredega meie kogudusest. Olime üksteist paremini tundma õppinud, puhanud ja Jumalat tänanud. Nüüd tegime viimast jalutuskäiku enne kojusõitu. Läheduses asuval maanteelt kostis aeg-ajalt sõidukite müra, mis häiris meie rahu ja pani ringi vaatama. Tagasi sõites mõtlesin tänasele kirjakohale. Kui tahame oma hingerahu säilitada, siis peaksime keskenduma Jumalale, mitte segavatele helidele. Siis on rahu nagu jõgi, mis voolab läbi meie elu. Elu on täis häirivaid uudiseid, haigusi, isiklikke muresid. Meil tuleb probleeme lahendada tööl, koolis ja kodus. “Jõe kuulamine” võib tähendada Pühakirja lugemist, mõtisklemist ja palvetamist. Siis leiame Jumala rahu ka keset elumuresid.