Üksinda kodus

2014. aastal pidin veetma palju päevi üksinda kodus, sest mu abikaasa oli töö tõttu ära. Meie tütar oli abiellunud ja poeg leidis tööd ligi 1000 km kodust eemal. Olin harjunud 32 aasta vältel meie peres valitsenud rõõmsa lähedusega, millest tundsin nüüd suurt puudust. Mul oli raske harjuda uue olukorraga, kuigi mu aega täitsid endiselt majapidamistööd ja suhtlemine naabritega. Mind haaras üksindus. Ma ei jätnud Jumala tänamist ning Pühakirja lugemist ja see kinnitas mind. Jumala tõotused kehtivad ka minu kohta: “Ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.“ (Jos 1:5). Usaldasin oma mure Jumala kätte, palvetasin teiste inimeste eest ja kasvasin ise usus ja usalduses. See tõi mu südamesse rahu. Väliselt pole mu elu muutunud, kuid muutunud on minu hoiak. Jeesus on minu parim sõber, kes on alati minuga.