Tuhkapäev

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Apostlite teod 16:22-31

Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus. (Psalm 34:2)

Olin saanud kurva sõnumi. Mu kaugel elav ema, kes oli veel paar nädalat tagasi lootusrikas, oli nüüd vähktõvele alla jäämas. Mind valdasid mitmesugused tunded. Tundsin kurbust ja jõuetust, et ei saanud sel ajal tema lähedal viibida. Mõtlesin paaniliselt, kuidas tema olukorda kergendada ning palvetasin ahastuses: “Issand, ma ei tea, mida teha!” Kui satume abitusse olukorda, siis saame võtta eeskuju Paulusest ja Siilasest. Neid oli pekstud ja nüüd olid nad aheldatud pimedasse vangikongi. Ometi kuulsid teised vangid neid palvetamas ja Jumalale kiitust laulmas. Jumal nägi nende usku ja viis nad vanglast välja. Seejärel vabastas ta vaimulikust vangistusest vanglaülema koos perega. Tol kurval päeval otsustasin Jumalat tänada ja olla pigem tänulik tema ligiolu eest. Kaotusevalu asemel täitis mind tänulikkus ja igavese elu lootus. Paanika asendus hingerahuga. Kui me ei tea, mida teha, siis parim tee edasi on usaldada ja tänada Jumalat, kes vabastab meid murede vanglast.

Shelley Pierce (Tennessee, USA)

PALVE:
Hea Jumal, aita meid olla alati tänulik südames ja sõnades. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumala ülistus varjutab mured.

PALVE TULIPUNKT:
VANGID

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.