Rõõm Jumalas

Istusime mõne koguduseliikmega kiriku käärkambris ja ootasime peatselt algavat palvekoosolekut. Korraga ilmus uksele uudistama 4-aastane Sarah. Kui ta märkas meie hulgas äsja missioonilt tagasi tulnud sõjaveteran Matti, lõi ta nägu särama ning ta tormas oma suure sõbra juurde, kes oli alati valmis temaga suhtlema. Peagi oli ta käes juba Matti mobiiltelefon. Kui tüdruk viimaks teiste laste juurde tagasi läks, oli ta näol endiselt särav naeratus, mille põhjustas see tore jällenägemine. Last vaadates jäin mõtlema, et küllap soovib Jumal näha samasugust rõõmu minu südames, kui tema juurde tulen. Ta on mu parim sõber, kuid minul on sageli raske leida aega, et talle lapseliku usaldusega läheneda. Kui maised suhted võivad meile suurt rõõmu pakkuda, siis kui imeline on tulla Jumala juurde, kes on eluvee allikas, mis voolab igavesse ellu.