Väljakutse

Osalesin kord ühe väikese matkagrupi koosseisus retkel Yellowstone’i rahvusparki. Olime ühel päeval parasjagu matkamas läbi tiheda metsa, kui meie giid jäi korraga seisma ja hakkas vargsi taganema. Ta oli ilmselt hirmul. Kogu grupp pidi vaikselt rada pidi tagasi minema. Sealkandis liigub mitmeid ohtlikke kiskjaid ja ilmselt oli meie tee ühega neist ristunud. Alguses haaras mind hirm, kuid järgmisel hetkel tajusin Jumala kohalolu, mis hirmu hajutas ja mind kinnitas. Teadsin, et me polnud enam ohus. Lugu Hannast ja Saamuelist julgustab meid lootma Jumalale, kes teeb meid tugevaks. Hanna andis väga julge tõotuse ja pidas sellest kinni. Jumalat usaldada ja tema sõna kuulata tähendab alati väljakutset ja vahel ka ohtu, kuid lõpptulemus toob meie ellu rahu. Me ei saanudki teada, kes meie giidi tookord ehmatas, kuid ma lahkusin Montana metsadest rahuliku südamega, sest Jumal oli ka seal minuga.