Vabadus

Käin oma koera Oliveriga sageli pargis jalutamas. Seal saab vabalt joosta, puid nuusutada ja oravaid taga ajada. Koer tunneb suurt rõõmu vabadusest ja see teeb ka mind õnnelikuks. Muidugi jälgin ka teisi jalutajaid ja nähes võõraid koeri, kutsun Oliveri igaks juhuks enda juurde ja panen ta mõneks ajaks rihma otsa. Koer on väga kuulekas ja allub alati minu kutsele, kuigi ilmselt aimab, et tema vabadust hakatakse piirama. Ma julgen lasta tal vabalt joosta üksnes seepärast, et usaldan täielikult tema sõnakuulelikkust. Kas pole siin õppetund meie suhte kohta taevase Isaga? Nagu minu korraldused piiravad Oliveri vabadust, tunduvad ka Jumala seadused vahel ahistavad. Ometi töötavad need minu kasuks ja aitavad Jumala poolt antud elust rõõmu tunda. Pean endalt alati küsima: Kas vastan alati rõõmsalt Jumala kutsele või viivitan ja puiklen vastu, et minu vabadust ei piirataks? Tahaksin Jumala käsule reageerida sama sõnakuulelikult, nagu seda teeb Oliver.