Märguanne

2012. aastal, kui elasin veel Venemaal, otsustasin ette võtta pikema kalastusretke Astrahani. Pidin sõitma koos Moskvas elavate kristlike sõprade ning ootasin põnevusega eelseisvat reisi. Tegin vajalikud ettevalmistused ja plaanisin järgmise päeva hommikul välja sõita. Korraga tundsin, et pean minekuga viivitama. Jumala Vaim andis mulle märku peatumiseks, kuigi selleks polnud mingit nähtavat põhjust. Otsustasin palvetada ja reisi päeva võrra edasi lükata. Järgmisel päeval selgus põhjus: minu tädi oli tabanud insult ja ta vajas kiiresti haiglaravi. Tädipoeg elas välismaal ning mina olin tema ainus lähikonnas elav sugulane. Minu abi oli väga vajalik ning ma otsustasin puhkusereisi ära jätta. Seekord oli Jumalal teistsugune plaan ning mul on hea meel, et oskasin tema märguannet tähele panna.