Kutse

Keskkooli lõpuklassis olin ikka veel meie korvpallimees-konnas varumängija. Ühel päeval toimus oluline mäng koduseinte vahel, mida kõik mu sõbrad vaatama tulid. Istusin varupingil, lärmi oli palju ja ma ei pannud treeneri korraldust tähele. Kuna ma ei reageerinud, hakkasid teised mängijad hüüdma: “Adam, treener saadab sind platsile!” Jooksin treeneri juurde, kuid oli juba hilja. Kuna ma kohe ei vastanud, oli juba keegi teine mängu saadetud. See õpetlik kogemus tuletas mulle meelde Jeesuse tähendamissõna külvajast, mis lõppes lausega: “Kel kõrvad on, kuulgu!” Kuidas saame Jumalat kuulda? Kas ta on meid kõnetanud Pühakirja, jumalateenistuse või mõne teise inimese kaudu? Kuidas iganes see ka ei toimuks, me peame olema valmis kuulama. Kuna ma ei kuulnud treeneri kutset, jäin ilma võimalusest kaasa mängida. Õnneks on meil kristlastena eelis – Jumal on valmis meid ikka uuesti kutsuma.