Lootus

Pärast mitu aastat kestnud haiguseperioodi olin jõudnud eluga surnud punkti. Depressioon oli võtnud igasuguse elutahte, olin kaugenenud Jumalast ning kaotanud lootuse. Mind haarasid enesetapumõtted ning otsustasin selle ühel päeval teoks teha. Kriitilisel hetkel meenus mulle korraga üks vana ülistuslaul, mis pani mind meelt muutma. Avasin Piibli ja sattusin lugema Jesaja raamatust: “Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval.“ (Js 49:8) See kirjakoht liigutas mind sügavalt ja ma mõistsin, et Jumal pole mind maha jätnud. Mul oli teda põhjust ka sel raskel ajal tänada. Kuigi mul on endiselt raske, on mu hoiak muutunud. Mind kannab teadmine, et Jumal kuuleb ja vastab armastuses mu appihüüule ning annab uue lootuse. Ka pimedatel hetkedel tahan Jumalat tänada kõigi mineviku õnnistuste eest.