Lootus
Lugege Koloslastele 1:1-14
Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises …ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks. (Koloslastele 1:9, 11)
Olin juba aastaid palvetanud, et Jumal tervendaks mu poja. Vahel oli mu usk tugevam ning olin lootusrikas, vahel hiilisid südamesse hirm ja kahtlused. Elasin sellise kõikuva usuga päevani, mil leidsin tänase teksti kirjast koloslastele. Siin kirjutab Paulus, kuidas ta palvetas usklike pärast, et nad saaksid tugevaks, püsivaks ja pikameelseks. Mida see tähendab? Küllap seda, et peaksime leppima viivitustega, ilma et muutuksime kärsituks ja vihaseks. See tähendab rõõmsat ja lootusrikast kannatlikkust. Paulus teadis, et vahel valitseb taevas vaikus ja meil tuleb oodata. Jumal tahab, et oleksime ka oodates rõõmsad. Kui meie laps või abikaasa jõuab koju, siis me rõõmustame. Kui keegi jääb lapseootele, on meil põhjust rõõmustada tulevaste Jumala õnnistuste üle. Ka oodates on Jumal alati meie kõrval.
Lilian Nwanze Akobo (Meath, Iirimaa)