Tagasitulek

Lapsena oli mul komme kodust eemale joosta. Tavaliselt ma ei jõudnud kuigi kaugele, sest mu vanem vend püüdis mind kinni ja tõi koju tagasi. Ta tuli mulle alati järele. Vend mobiliseeriti armeesse 1946. aastal 17-aastaselt. Ta oli olnud mu kaitsja ja nõuandja ning ma tundsin tast suurt puudust. Tema kirjad olid täis julgustust ja häid soove, mis on mind tänaseni saatnud. Vend käis kord puhkusel ja kui oli aeg lahkuda, sattusin meeleheitesse ning keeldusin isegi teda raudteejaama saatmast. Kolm kuud hiljem toodi ta kirstus samasse jaama – ta oli surnud kopsupõletikku. Ma põgenesin uuesti, seekord masendusse, kuid Jumal püüdis mind kinni. Ma kohtusin kristlastega, kes pakkusid mulle turvapaika ja kristlikku armastust. Olen lõpmatult tänulik kogudusele, kes aitas mind õigele rajale. Jumal on mulle alati ustav olnud.