Kannatus ja rõõm

Teismeeas kannatasin üksilduse all. Ma palvetasin palju, et Jumal aitaks mul leida kristlikku sõpruskonda. Kuna seda ei juhtunud, tekkisid mul mitmed küsimused. Ma ju vajasin sõpru, et usus kasvada ning Jumalat enam tundma õppida. Kas kristlik osadus polnud Jumala plaanis oluline? Jaakobuse kiri räägib kiustuste üle rõõmustamisest, kuna nii saame tugevamaks ja võimekamaks Jumala riigi töös. Teismelisena sain õppetunni, mis õpetas toetuma üksnes Jumalale ning aitama neid, kes on kõrvale tõrjutud. Õppisin hindama osaduse ja suhete väärtust. Üksindus tõukas mind lugema ja mõtlema, mis on mind palju aidanud, muu hulgas ka selle mõtiskluse kirjapanekul. Jumal ei ütle, et kannatus on iseenesest hea, vaid sel võivad olla head tagajärjed. Ka minu üksindust pean täna rõõmuks, sest Jumal tõi mind sellest läbi.