Lootus

2001. aastal tabasid mind järjest kaotused. Minu abikaasal diagnoositi vähk, mu onu suri ning ema südamehaigus halvenes. Mõni kuu hiljem, kui abikaasa hakkas vähiravi saama, suri ootamatult tema isa ning peagi järgnes talle minu ema. Tolle aasta sündmustele tagasi vaadates meenub üksnes kurbus. Kuidas sellises olukorras rõõmustada Issandas? Olen mõistnud, et meil on võimalus teha teadlik valik: kas anda maad hirmule ja kibedusele või otsustada prohveti kombel rõõmustada. Meid kõiki tabavad vahel raskused, mis tekitavad hirmu ja kahtlusi. Kõik pole meie kontrolli all, kuid me saame sündmustele erinevalt reageerida. Psalm 103 julgustab Issandat tänama tema kaastunde, armastuse ja armulikkuse eest. Ka siis, kui me ei oska näha mõnes olukorras midagi head, võime keskenduda pettumuse asemel Jumala õnnistustele.