Elumuutused

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 2. korintlastele 4:7-18

Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2. Korintlastele 4:16)

Mulle meeldib käia rannas teokarpe otsimas. Varem lootsin leida mõne suure merikarbi, kuid seda pole aastate jooksul kordagi juhtunud. Olen küll leidnud kõikvõimalikke väikesi kodasid, mida ookean välja uhub. Vanemaks saades olen just neid hindama hakanud. Minu lemmikud on punast ja roosat värvi, aga leida võib ka pruune, musti ja koguni vikerkaarevärvilisi. Lainete kantud kojad ei oma enam algset otstarvet, kuid nende ilu pole muutunud. Ka inimestena me vananeme, mis toob kaasa haigusi ja mitmesuguseid füüsilisi muutusi. Ometi annab Jumala armastus meile väärtuse ja ilu. Meie väline inimene kulub, kuid seesmine jätkab uuenemist. Tänane kirjakoht kinnitab, et Jumala kirkus meis sarnaneb aardele saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist (2Kr 4:7). Vananemisega kaasnevad muutused ei mõjuta Jumala väge ja uuendavat ligiolu me elus.

Regina K. Carson (Virginia, USA)

PALVE:
Taevane Isa, tänu Sulle ligiolu eest elutormides. Aita meid saada uueks Sinus, et inimesed näeksid Sinu armastuse väge. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kuidas saan Jumalat austada minu eas?

PALVE TULIPUNKT:
NEED, KEDA HIRMUTAB VANADUS

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.