Sõnad ja teod

Mu vanaisa oli vaikne mees, kes armastas väga luulet. Lapsepõlves istusin õhtuti temaga koos diivanil, põsk vastu vanaisa flanellsärki, ja kuulasin imelist rütmi, millega ta mulle luuletusi ette luges. Talle meeldis väga Henry Wadsworth Longfellow poeem sepast, kes töötas kastanipuu all. Vanaisa oskus oma häält kasutada kandis mind otsekui teise aega ja ruumi. Ma olin alati lummatud. Õppisin temalt hindama sõnades peituvat rikkust. Psalm 119 kirjeldab Jumala sõna mõju, mis on meie tarkuse allikas. Samas kõlab ka hoiatus – kui sõnad meie jaoks ei avane, jääme tarkusest ilma. Meie kohus on seda Jumala andi hoolikalt uurida. Pühakirja lugemine ja meelde jätmine toob südamesse mõistmise valguse. Tema sõna annab tarkust, juhib me samme, toob meie ellu rahu, halastust ja armastust, mis aitavad meid Jumalale lähemale.