Palvevastus

Istusin kirikupingis ja mõtlesin oma elu üle. Elasin üksinda, minu tütar oli täiskasvanud ja tema kodu oli teises osariigis. Meie lähedane suhe oli hääbunud ja ma tundsin end üksijäetuna. Ilmselt Jumal kuulis mu õhkamist, sest teenistuse lõpul pöördus minu poole üks läheduses istunud naine. Selgus, et olime kunagi ärialaselt kohtunud. See põgus kohtumine mõjus mulle palvevastusena, sest aitas üksindustunnet leevendada. Jumal vastab palvetele ka siis, kui me neid teadlikult ei esita. Vahel on mul olnud tunne, et minu probleemid pole nii tõsised, et nendega Jumalat tülitada, aga minu kogemused ütlevad, et tema hoolib igast meie elu pisiasjast ja sekkub, kui selleks vajadus on.