Tänulikkus

Tavaliselt palvetan hommikuti iseenda, oma laste, sõprade ja nende pereliikmete vajaduste pärast. Ühel sellisel palvehetkel nägin vaimusilmas korraga lapsepõlvest tuttavat närimiskummi automaati. Sinna tuli münt sisse lasta ja seejärel kangist tõmmata. See pilt tuletas mulle meelde, et kõik mu palved on suunatud millegi saamisele. Jumal sarnanes minu jaoks automaadiga, kuigi tegelikult vastab ta minu palvetele üksnes kaastundest ja armastusest. Olin unustanud tema olemuse Loojana ning Lunastajana Kristuse ohvri kaudu. Nüüd alustan oma palveid tänuga, mitte vajaduste loeteluga. Jumala armastus täidab mind rõõmuga, mis paneb Jumalat ülistama. Seejärel esitan oma eestpalved, mis on kantud usaldusest ja tänust.