Jumalik hool

Kui olin misjonireisil teel Nigeeriast Kameruni, siis hakkasin liinibussis laulma ühte tuttavat vaimulikku laulu ja minu üllatuseks ühinesid ka kaasreisijad. Laulsime üheskoos ja vaatasime teeäärseid puid, mille oksad kõikusid tuules, otsekui plaksutades meile kaasa. Piirilinna Ikot Ekpenesse oli 600 km ja me jõudsime pärale õhtul. Teekonna jätkajad pidid kusagil ööbima ja aeg oli juba hiline. Vaevalt olin jõudnud sellele mõelda, kui minu juurde astus üks võõras, kes ütles: “Ole tervitatud, jumalamees, tule minu juurde ööbima. Ma tean, et Jumal õnnistab mind selle eest!” Mulle sai osaks maitsev õhtusöök ja soe öömaja. Hommikul jätkasin teed Kameruni, kuhu olin kutsutud evangeeliumi kuulutama. Kui Jumal meid kutsub, siis kannab ta ka hoolt meie vajaduste eest. Ta ei unusta meid kunagi.