Usujulgus
Lugege 1. Saamueli 17:34-49
Ja Taavet ütles: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” Siis ütles Saul Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!” (1. Saamueli 17:37)
Pärast loodusretkel käimist jutustas mu abikaasa Bill lõbusa loo. Ta oli pärast lõunasööki laagripaika koristamas, kui kohale ilmus üks näljane pesukaru. See oli ootamatu kohtumine ja Bill hakkas esialgu loomakese ees taganema. Siis kogus ta julgust, tõstis käed üles ja tegi kurja häält. Sellest piisas, et pesukaru minema peletada. See võis olla koomiline vaatepilt, kuid mu abikaasa kogemus sisaldas ka õppetundi. Vahel tabavad meid ootamatused, mis sunnivad meid hirmunult taganema. Sageli ei oska me õigesti reageerida tõsisele diagnoosile, töökaotusele, kiusatustele või reetmisele. Tänane kirjakoht julgustab meid Taaveti kombel käituma. Ükski väljakutse pole nii suur, et ustav Jumal ei suudaks meid aidata. Me ei pea raskuste ees taganema, vaid võime neile julgelt koos Issandaga vastu minna.
Monica A. Andermann (New York, USA)