Varjupaik

Meie kodu oli alati rahvast täis. Kasvasin oma perekonnas kolmest õest vanimana ja lisaks oli meil palju sugulasi ja sõpru, kes meid sageli külastasid. Olin üldiselt aktiivse seltsieluga harjunud, kuid vahel väsisin seltskonnast ära ja otsisin üksindust. Meie maja taga kasvas suur sirelipõõsas, mis pakkus mulle vahel turvapaika. Selle okste alla oli eriti tore end peita siis, kui kevadtuul sireliõite meeldivat lõhna kõikjale laotas. Sulgesin silmad ja lasin sireliõite aroomil kõik maailma mured minema kanda. Piibel meenutab meile vajadust võtta aega Jumala rahu, armastuse ja lootuse kogemiseks. Tänane kirjakoht räägib sellest, kuidas Jeesus taolisi vaikseid hetki kasutas. Kui lapsena pugesin sirelipõõsasse, siis täiskasvanuna olen püüdnud Jeesuse eeskujul leida igapäevaste askelduste keskel võimalusi, et hinge tõmmata ja Jumala rahu meeldivat aroomi nautida. Sel viisil saab meile osaks Jumala rahu, armastus ja lootus.