Osadus

Ühel paljudest üksildastest päevadest sain telefonikõne. Ma ei tundnud helistajat, kuid ta tutvustas ennast kui minu kogudusekaaslast, kes teadis mu terviseprobleemidest. Ta pakkus mulle võimalust suhtlemiseks ja üheskoos palvetamiseks, mille võtsin rõõmuga vastu. Kuigi too naine hoolitses kodus koolilaste eest ja juhtis väikefirmat, leidis ta iga paari päeva tagant aega mulle helistamiseks. Isegi kui kõne kestis vaid mõned minutid, oli see mulle suureks kinnituseks. Ma teadsin, et keegi hoolib ja peab mind meeles. Olen tervise tõttu koduseinte vahele aheldatud juba 16 aastat, kuid minu ustav sõber helistab mulle endiselt. Tema hool ja armastus on mulle õpetanud ligimesearmastuse tähendust.