Usaldus

Jälgisin kurbusega, kuidas mu isa jäi aeglaselt alla Alzheimeri tõvele. Ta oli olnud minu kangelane ja parim sõber ning tema haigus ja siit ilmast lahkumine mõjusid mulle sedavõrd raskelt, et ma pahandasin Jumala peale ja lõpetasin isegi palvetamise. Peagi mõistsin, et Jumal kuulab kannatlikult ära ka minu vihased süüdistused. Selles teadmises püüdsin alustada uuesti dialoogi Loojaga ja aegamisi hakkas mu usaldus taastuma. Ma pole isa kaotusest veel täiesti üle saanud, kuid alustan nüüd hommikuid palve, piiblilugemise ja mõtisklusega ning see aitab mind päevaks keskenduda. Kaotusevalu on tasapisi taganenud ja pahameel ning segadus asendunud rahuga. Olen mõistnud, et Jumal on meiega nii suurtes kui väikestes asjades ning ta on kannatlik ning mõistev ka meie viha ja kahtluste suhtes.