Tunnustus

Mulle meeldib sõnu sepistada ja tunnen suurt rõõmu, kui toimetaja mu kirjatöö vastu võtab. Samas elan vahel raskelt üle kaastöö tagasilükkamisi, eriti mulle tuttava inimese poolt. Me oleme kõik erinevad, kuid sügaval sisemuses vajame kõik tunnustust. Tahaksime oma häält kuuldavale tuua ja olla kaasinimeste poolt mõistetud. Kahjuks pole ma ise alati mõistvalt suhtunud kaasinimestesse ning olen neile kannatusi valmistanud. Jeesus armastas ka neid, keda ühiskond ei tunnustanud. Nii peaksime ka meie ligimestesse suhtuma, eriti neisse kes vajavad väärtustamist. Tänases kirjakohas on lause: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1Sm 16:7) Meie südame olukord sõltub vaimulikust kasvamisest. Meid julgustab psalm: “Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Ps 66:20)