Lootus
Lugege Apostlite teod 27:13-26
Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda. (Apostlite teod 27:20)
Kui mu poeg sattus uimastisõltuvusse, olin lootust kaotamas. Kartsin, et ta ei pääse enam kurjuse küüsist. Mure näris mind pidevalt ja vahel tundsin end otsekui tormi võimuses, nagu seda kirjeldab Paulus tänases kirjakohas. Mul oli väga raske Jumalat usaldada ja palvetada. Tõenäoliselt kartsid kõik laeval viibijad kõige hullemat. Kuna ei paistnud taevakehi, polnud võimalik ka navigeerida. Siis külastas Paulust ingel, kes andis teada, et kõik hinged pääsevad. Selle Jumala ilmutuse abil said kõik uut julgust ja lootust. Mulle raskel ajal sain ka mina kinnituse, et Jumal pole mu poega maha jätnud. See andis mulle lootust ja jõudu palvetada ja juhtimist otsida. Jumalat usaldades suutsin selle aja üle elada.
Debbie O’Brien (Põhja-Carolina, USA)