Arm

Alates 2004. aastast olen kannatanud kroonilist valu seoses jalavigastusega. Olen käinud paljude arstide jutul ja proovinud mitmesuguseid ravivõtteid, kuid miski pole aidanud. Mul on raske käia ja mind valdab vahel masendus. Miks pean ometi kannatama? Minu abikaasa Sushma on minu paranemise pärast aastaid palvetanud. Seda on teinud ka teised pereliikmed ja paljud sõbrad. Paraku pole minu seisund paranenud. Ilmselt on nii, nagu Paulus kirjutab: “Sulle piisab minu armust.“ Raskustele vaatamata olen võimeline veel töötama ja eluga toime tulema ning vahel tunnen end päris hästi. Need hetked annavad tunnistust Jumala heldusest, mis on uus igal hommikul (Nl 3:23). Haigused nõrgestavad me keha, kuid Issandale toetudes saame uue jõu. Tänu Jumalale armu eest, mida kogeme Kristuse kaudu!