Kevad

Norra talved võivad olla üsna karmid. Päevavalgust on vähe ja pakane paneb vahel elu seisma. Isegi linnud ei laula, kuigi leidub üks erand – musttihane. Tema laulu olen sageli kuulnud ka keset talve oma maakodu ees kasvava kuuse otsast. Olen mõelnud, et üksiku linnu laul külmal jaanuarikuul kõlab nagu prohvetlik sõnum – peagi saabub taas kevad ja toob meile soojust ja päikesepaistet. Siis sulab lumi, maa muutub roheliseks ja elu tärkab uuesti. Eluteel tuleb ette pettumusi, haigusi ja lähedaste inimeste kaotusi. Vahel viibime vaimses mõttes otsekui külmas, pimedas ja vaikses põhjamaa talves. Millal kogeme taas valgust ja hingerahu? Jeesuse tähendamissõna viigipuust kinnitab, et Jumala armastus on meie juures ka siis, kui meid piirab pimedus. Kui kuulen talvel tihase laulu, siis tean, et Jumal on lähedal.