Meie usk
Lugege Matteuse 17:14-20
Aga tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: „Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu. (Matteuse 17:20)
Juhtusin lugema kellegi poolt holokausti ajal kirja pandud mõtet: „Usun päikest, kui ta ei paista, usun armastust, kui seda ei koge ja usun Jumalat ka siis, kui ta vaikib.“
Tõepoolest, me usume seda, mida silmaga ei näe. Kuidas suutis too kirjutaja säilitada usu sedavõrd hirmsal ajal? Mis temast sai? Tänases kirjakohas küsivad jüngrid, miks nad ei suutnud Jeesuse eeskujul imetegu teha. Jeesuse vastus viitab usupuudusele. Kui neil oleks kasvõi sinepiivakese võrra usku, suudaksid nad mägesid nihutada. Meie usk pannakse vahel proovile – Jumal näib vaikivat, palved jäävad vastuseta. Ometi on päike olemas ka siis, kui me seda ei näe ja sama käib Jumala kohta.
Steve Wakefield (Alabama, USA)