Kaitsekilp

Aastaid tagasi elasime misjonäridena Mosambiigis, kus olime tunnistajaks masendavale vaesusele. Vaatamata sellele kogunesid inimesed kirikusse ja nende laul liigutas ja julgustas ka meid. Üks mu lemmiklaul oli Taanielist, kes palvetas ja lõvid tulid teda lakkuma. Selle laulu tekst ja rütm olid sedavõrd nakkavad, et panid meidki kaasa laulma ja tantsima. Psalmist kinnitab, et Jumal on meie kaitsekilp, tema vägi suleb ka lõvide suu. Kui keskendume temale, kaotavad mured oma mõju ja jäävad tagaplaanile. Et raskustes püsima jääda on oluline olla Jumalaga osaduses. Jumalateenistusel lauldes tunnen end vahel väikese lapsena, kelle pea mu taevane Isa üles tõstab. Siis vaatan oma Looja silmadesse ja usaldan teda kui oma kaitsekilpi.