PAASTUAJA ESIMENE PÜHAPÄEV

Tänane kirjakoht on mind aidanud paljudel elu keerulistel perioodidel. Iga periood tähendas erinevaid väljakutseid, kuid peamine põhjus, miks ma selle kirjakoha külge klammerdusin, puudutas minu minevikku – elu, mida olin elanud, mida olin teinud, mida olin öelnud ja kuidas olin oma lähedastele haiget teinud. Alati, kui see kõik mulle meenus, põlvitasin ja kahetsesin pisaratega. Hüüdsin Jeesust appi ja iga kord tuletas ta mulle meelde oma armastust ja seda, et ta ei surnud minu eest mitte sellepärast, et olin täiuslik inimene, vaid sellepärast, et vajasin päästmist. Paastuajal tuletame meelde kõike, mida Jeesus on meie heaks teinud. Meil kõigil on erinevad koormad, mis väsitavad ja võtavad meilt elujõu. Kui need koormad sunnivad meid põlvitama, siis on aeg panna need Jeesuse jalge ette, et kogeda kergendust.