Karjane

Mu elus oli raske periood, sest mu abikaasa osutus vägivaldseks alkohoolikuks. Ootasin õhtuti hirmuga tema kojutulekut ja olin ööde kaupa üleval. Viimaks abielu lõppes politsei ja kohtu sekkumisel. Ma tundsin olukorra pärast häbi ja asja tegi hullemaks see, et mõned sõbrad ja pereliikmed mind ei toetanud. Võisin loota üksnes Jumalale ning hakkasin palvetama. Meie koguduses leidus kaks vanemat liiget, kes tulid mulle appi ning aitasid mõista tingimusteta armastust. Nende kaudu kogesin Jumala armu, sest mulle said osaks kaastunne, mõistmine ja juhatus. Nüüd, aastaid hiljem, mõtlen tänuga neile sõpradele, keda Jumal kasutas minu vaimulike karjastena. Olen püüdnud olla teiste suhtes samavõrd abivalmis, et tuua oma eluga Jumalale au.