Kaotus
Lugege 2. Moosese raamat 19:16-25
Ja kolmandal päeval, kui hommik oli saabunud, sündis, et hakkas müristama ja välku lööma: mäe kohal oli ränk pilv ja kostis väga vali sarvehääl, nõnda et kogu rahvas, kes oli leeris, värises. (2. Moosese raamat 19:16)
Mu vend suri ühel juunikuu pärastlõunal. Samal õhtul
puhkes meie kandis torm. Pisarad silmis läksin õue ja lasin
tuulel oma juukseid sasida. Taevas oli vaheldumisi hall, sinine
ja oranž, sähvatas äike ja ma kuulsin kõuekõminat. Tulin tuppa
tagasi, südames suur kurbus. Venna kaotus oli talumatult valus,
kuid mulle tundus, et Jumal
kõnetas mind looduse kaudu:
“Su vend, keda ma armastan,
on koos minuga!” Järgnevatel
kuudel lugesin palju Piiblit ja
palvetasin. Kirjeldus Moosese
kohtumisest Jumalaga Siinai
mäel seostus mu hiljutise kogemusega. Looja ligiolu tähendas
pikselööke, müristamist ja maavärinat. Ehk kõnetas Jumal mind
venna kaotuse päeval loodusjõudude kaudu? Usun, et olin tollel
tormisel õhtul Jumala lähedal, kes leinas koos minuga ja kelle
armastus julgustas mind edasi minema. Jumal on tänaseni minu
kõrval.
Lea Anne Foster (Virginia, USA)