Jumala lapsed

Kuigi ma kasvasin üles kristlikus perekonnas, ei tekkinud mul lähedast suhet Jumalaga. Vahel tundus mulle, et ma pole piisavalt hea ja see eemaldas mind veelgi kirikust. Ma mängisin pesapalli ja vahel toimusid võistlused pühapäeval. Valisin alati pesapalli jumalateenistuse asemel ja nii jäin koju ka nendel pühapäevadel, kui pallimängu ei toimunud. Ometi tabas mind ühel õhtul arusaamine, et vajan Jumalat. Tundsin, et olen temast sedavõrd kaugel, et see hakkas mõjutama minu suhteid sõprade ja pereliikmetega. Nii palusin Jumalalt andestust ja andsin oma elu Kristusele. Nüüd mõistan, et miski ei saa muuta Jumala armastust minu vastu. Jumala armastus saatis Jeesuse surema ristil minu pattude eest. Jumal on minu Isa ja mina tema laps, miski ei saa seda muuta.