Õiglus ja halastus
Lugege Matteuse 20:1-16
Isand aga vastas ühele nendest: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile? Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!” (Matteuse 20:13-14)
Ühel päeval teatas mu vanaisa, et meil tuleb minna “maaõunu” korjama. See tähendas põllult kivide koristamist. Korjasime tuhandeid rusikasuuruseid kive ja viskasime need autokasti. Oli kuum ilm, töö oli tolmune ja väsitav. Järgmine kord, kui vanaisa jälle kaasa kutsus, hakkasin nurisema. Ehk peaksin oma töö eest tasu saama? Vanaisa oli nõus ja edaspidi maksti mulle iga töö eest tunnitasu. See tundus õiglane. Siis lugesin tänast kirjakohta Matteuse evangeeliumi 20. peatükist ja leidsin selle olevat arusaamatu. Kuidas saab olla, et need, kes töötasid terve päeva, said võrdselt nendega, kes töötasid vaid ühe tunni. Võttis aega, kuni mõistsin, et lugu räägib õiglusest täisajaga töötajate suhtes ja halastusest osalise ajaga tööliste vastu. Esimestele maksti vastavalt kokkuleppele, teistele tuldi vastu, et nad nälga ei jääks. Õiglus ja halastus on ühe mündi kaks külge ja see münt on Jumala armastus. Miika raamatus on seda väljendatud nii: “Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?” (Mi 6:8)
Trudy Rankin (Victoria, Austraalia)