Andestuse vägi
Lugege Luuka 15:11-24
Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!” Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga.” (Luuka 15:21–22)
Kasvasin üles vaesuses ja ilma isata, kuigi teadsin, et ta on elus. See tekitas minus kibestumist ja ma ei uskunud millessegi. Koolis hoidusin omaette, sest tundsin end alaväärsena. Vihkasin oma isa ja soovisin talle halba. Tahtsin, et ta tunneks samasugust valu, mida mina pidin tundma. Hiljem läksin halvale teele, et hingevalu unustada, kuid see ei aidanud. Ühel päeval märkasin, et ma ei olnud enam ohver, vaid ise vihkamise levitaja. Minu valu hakkas mõjutama ka neid, keda ma armastasin. Siis otsustasin hakata palvetama ja mu teekond võttis uue suuna. Olen isale andestanud ja leidnud tervenemise ja elurõõmu.
Percy Mangwedi (Gauteng, LAV)