Kohtumine

Tegime teel koju peatuse, et lõunat süüa. Parkimisala lõpus seisis ühe auto juures vanem naine, käes plakat kirjaga „Palun aidake. Vajan bensiiniraha.“ Inimesed kõndisid temast mööda, kuid keegi ei vaadanud tema poole. Tundus, nagu oleks ta nähtamatu. Ma andsin talle natuke sularaha ja soovisin Jumala õnnistust. Naise reaktsioon oli ootamatu. Ta soovis, et ma palvetaksin tema eest. Lubasin seda otsekohe teha ja tahtsin teada, mille eest peaksin palvetama. Selgus, et naine oli kaotanud töö. Palvetasin spontaanselt, et Jumal aitaks tal leida tööd ja vajalikku abi. Naine naeratas ja lausus: “Ma tean, et Jumal hoolitseb minu eest!” Tema usk oli muljetavaldav. Küsisin endalt, kuidas oleksin ise sellises olukorras käitunud? Otsustasin edaspidi olla tähelepanelikum kõigi abivajajate suhtes.