Rõõm

Tehases oli järjekordne raske tööpäev. Olin väsinud ja stressis, sest töötempo oli kiire. Kõrvaklapid olid ebamugavad ja masinate müra tekitas peavalu. Meie tootmisliin oli graafikust maas ja tööd tuli aina juurde. Puhkepausil palvetasin: „Jumal, olen siiani vastu pidanud. Palun aita mul vahetus lõpuni teha.” Pingeline töö jätkus ja järgmise pausi ajal palvetasin juba meeleheitlikult: „Jumal, meie jõud on otsas. Aita mind ja teisi vastu pidada!“ Kui ma liinil tööd jätkasin, juhtus midagi ootamatut. Masenduse asemel täitis mind rõõm ja ma puhkesin lausa naerma, kuigi selleks polnud mingit loogilist põhjust. Koos sellega tundsin südames vabastavat rahu. Vahetuse lõpuks jäi meie plaan täitmata ja ülemus oli rahulolematu, kuid mind see ei häirinud. Jumala kingitus rõõmu näol oli täpselt see, mida vajasin, et tööpäeva lõpuni vastu pidada.