Tasuta

Kuulsin koputust ja läksin välisukse juurde, lootes, et mu väikelaps ei ärganud. Mind häiris mõte, et pean jälle mõnele müügimehele ütlema, et ma ei soovi nende pakutavat. Oma üllatuseks nägin ust avades trepil kolme rõõmsalt hüplevat last! Üks hüüatas: „Me müüme postkaarte!“ Poiss lehvitas käes kaarti ja ma küsisin, kui palju see maksab. Poiss vastas naerdes: „See on tasuta!” Ta andis mulle vana koltunud postkaardi ja seejärel jooksid lapsed minema, jättes mind segadusse. Mälestus neist lastest paneb mind veel tänagi naeratama. Sageli arvan teadvat, kes mu uksele koputab. Tavaliselt eeldan, et sellega kaasneb mingi väljaminek. Õnneks Jumal ei anna niimoodi. Ta tuleb meie uksele, käed ande täis, mis on kõik tasuta. Need annid võivad meie elu püsivalt muuta. Kui anname teistele, aitame neid Jumalal õnnistada.