Arm

Kui mu abikaasal diagnoositi amüotroofne lateraalskleroos, seisime silmitsi valiku ees. Kas jätta lootus paranemisele ja vajuda masendusse või tunda rõõmu igast allesjäänud päevast. See oli südantlõhestav teekond, sest abikaasa võime kõndida, süüa, magada ja isegi hingata kahanes päev-päevalt. Ometi kogesime ka kõige pimedamatel päevadel Jumala hämmastavat armu. Tol ajal kinkis keegi mulle päeviku, mille kaanel oli sõna ARM. Alguses kulus kogu mu aeg ja energia abikaasa eest hoolitsemisele, kuid siis hakkasin tajuma Jumala abi. Otsustasin hakata päevaraamatusse kirja panema oma kogemusi Jumalaga sellel teekonnal. See hakkas sisaldama kirjeldusi kaastundest ja armastusest, mida meile osutati: abi abikaasa käimisraami ja hiljem elektriratastooli mahalaadimisel enne pühapäevast jumalateenistust, tasuta koduremonditeenused ja ühe sõbra poolt iganädalaselt kohaletoimetatud toit. Need heateod meenutasid meile Jumala igavest armastust. Meile piisab Jumala armust, mis muudab meie elu.