Õige aeg

Kui mu vend Einar ja mina olime väikesed, pidi ema meid vahel korrale kutsuma. Selleks, et rahu saada, andis ta kummalegi kanamuna, kausi, kahvli ja pisut suhkrut. Nüüd olime valmis kogelmogelit vahustama. See maitses meile väga. Kuna pidime vahustama kahvliga, võttis see palju aega. Mäletan, kuidas me istusime köögipõrandal ja tegime hoolega tööd. Viimaks sõime oma toodangu ära. „Hea asi võtab aega,” tavatses ema öelda. Ta teadis, kuidas meid motiveerida. Meie vaimsel teekonnal on samuti hea omada kannatlikkust ja oodata õiget aega. Jeesus ütles oma jüngritele, et nad peaksid ootama Isa tõotuse täitumist – Püha Vaimu tulekut. Vahel mõtlen teisele kirjakohale: “Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle!“ (Kg 11:1). Kannatlikud näevad Jumala õnnistusi.