Kas mäletad mind?

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Matteuse 10:29-31

Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees. (Jesaja 49:15-16)

Minu ja mu tütre kodude vahel on üle tuhande kahesaja kilomeetri, seepärast ei saa me teineteist sageli külastada. Oma viimase külaskäigu ajal otsustasin ma lahkuda varahommikul. Ma jätsin lapselastele hüvastijätukirja ja sõitsin juba enne koitu minema.

Peale esialgset šokki, mille mu viieaastane tütretütar sai, kui ta avastas, et ma olin läinud, kõndis ta mitu tundi majas ringi, kirjake kätte surutud. Kohates toas oma ema, kuulutas ta ilmse rõõmuga: “Mamma ei unusta mind iial. Ta teab alati, kes ma olen.”

Mõte, et ma võiksin unustada oma tütretütre, tundub naeruväärne. Kui sageli ma aga muretsen, et Jumal on mind unustanud? Mõnikord inimesed, keda me vaid aeg-ajalt kohtame, tõepoolest unustavad meid. Mõnikord paneb kõrge iga või haigus meid unustama isegi kõige lähedasemaid. Kuid Jumal ei unusta meid mitte kunagi. Kui lohutav on üksindus- ja hirmuperioodidel täielikult emmata rõõmu, mis meil on Jumalas, meie Loojas ja Päästjas, kes meid tunneb! Jumal ei unusta kunagi, kes me oleme, ei nüüd ega ka tulevikus.

Lynn Fulton (Kansas, USA)

PALVE:
Kallis Jumal, tänu Sulle, et Sina tunned meid, armastad meid ja kannad alati meie eest hoolt. Aita meid elada Sinule meelepärast elu, teenides Sind teiste inimeste teenimise ja armastamise kaudu. Jeesuse nimel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumal ei unusta kunagi mitte kedagi meie hulgast.

PALVE TULIPUNKT:
Vanavanemad ja lapselapsed

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.