Koguduse triumf
Lugege 2. Korintose 4:16
Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2. Korintose 4:16)
Pühapäeva hommikul pidasime väikeses kirikus, mille liige ma olen, oma tavalist jumalateenistust.
Liturgia valmistas meid ette meie jumalateenistuse haripunktiks – pühaks õhtusöömaajaks. Pühakirjasalmid rääkisid Jumala armastusest ja halastusest kõigi vastu. Kohalolijad, enamasti vanemad inimesed, laulsid vaiksel, meloodilisel häälel ülistuslaule. Palvetati vaikselt, peaaegu kuuldamatult. Ja kõik palved olid väga põhjalikud ja lootusrikkad.
Kui jõudis kätte leivamurdmise aeg, tõusis kogudus püsti. Jumala au kiirgamas nende nägudel, tulid inimesed ette leivamurdmislaua juurde. Mõni toetus kepile, teistele olid abiks nooremad inimesed. Enamik inimesi seisis ja ootas laua juures, sest neil oli liiga raske põlvitada.
Kui nad lähenesid lauale, nägin ma koguduse triumfi. Nägin, kuidas nende usuteel koos elus Issandaga avaldusid usu-, lootuse- ja rõõmuaastad. Nende elu oli tunnistajaks Jumala ustavusele ja armastusele, kes oli neid kinnitanud ja kes tõotab meid kõiki kinnitada.
Kui jõudis kätte leivamurdmise aeg, tõusis kogudus püsti. Jumala au kiirgamas nende nägudel, tulid inimesed ette leivamurdmislaua juurde. Mõni toetus kepile, teistele olid abiks nooremad inimesed. Enamik inimesi seisis ja ootas laua juures, sest neil oli liiga raske põlvitada.
Kui nad lähenesid lauale, nägin ma koguduse triumfi. Nägin, kuidas nende usuteel koos elus Issandaga avaldusid usu-, lootuse- ja rõõmuaastad. Nende elu oli tunnistajaks Jumala ustavusele ja armastusele, kes oli neid kinnitanud ja kes tõotab meid kõiki kinnitada.
Nelida Estela Sabanes (Santa Fe, Argentiina)