Meeleheites
Lugege Apostlite tegude 2:42-47
Siimon Peetrus vastas talle: “Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.” (Johannese 6:68-69)
Ma olin meeleheitel. Igal hommikul ärkasin ma üles ja püüdsin endale elu sisse puhuda.
Ma käisin duði all, tõmbasin püksid jalga ja sõin hommikueinet. Igapäevaelus käisin ma oma teed, Jumalale mõtlemata. Ma sain aru teest osadusse Jumalaga Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kaudu. Kuid sellegipoolest püüdsin ma omal jõul hakkama saada.
Siis tekkis kriis. Salapatu valdkond sai teatavaks. Ma ei suutnud seda oma jõupingutustega lahendada ja tundsin, et olen häbipüünises.
Jumal ei tahtnud, et mul nii läheks. Piiblit lugedes nägin, et Jumal tahab, et meil oleks elu ja me leiaksime usukogukonna sees elu Jumalaga. Ma pöördusin kristlastest sõprade poole, kes mind mu patust hoolimata armastasid. Nende kaudu hakkasin mõistma, et elu on tühine ilma Jumala armastuseta, mis avaldub Jumala rahva kaudu. See armastus toob elu isegi patu surmahaarde keskel.
Elu oma teed mööda, eemal Kristuse ihust viis mind meeleheitele. Nüüd leian elu koos teistega, kes otsivad tungivalt Kristust.
Siis tekkis kriis. Salapatu valdkond sai teatavaks. Ma ei suutnud seda oma jõupingutustega lahendada ja tundsin, et olen häbipüünises.
Jumal ei tahtnud, et mul nii läheks. Piiblit lugedes nägin, et Jumal tahab, et meil oleks elu ja me leiaksime usukogukonna sees elu Jumalaga. Ma pöördusin kristlastest sõprade poole, kes mind mu patust hoolimata armastasid. Nende kaudu hakkasin mõistma, et elu on tühine ilma Jumala armastuseta, mis avaldub Jumala rahva kaudu. See armastus toob elu isegi patu surmahaarde keskel.
Elu oma teed mööda, eemal Kristuse ihust viis mind meeleheitele. Nüüd leian elu koos teistega, kes otsivad tungivalt Kristust.
Jim Jannotti (Pennsylvania, USA)