Sõnad ja teod

Pärast seda, kui olin käinud sugulase matusel ning kuulnud, kuidas koguduseliikmed rääkisid ta usust ja heategudest, mõistsin, et ma ei tundnud teda kuigi hästi. Kuigi ma teadsin, et ta oli hea inimene, ei teadnud ma ta kristliku usu sügavust. Aidates eaka sugulase majapidamist koristada, nägin ma ta kirjades viiteid tema tugevale usule ja headusele. Ta usk ei olnud paljudele pereliikmetele kuigi ilmne. See kõik pani mind uurima, kui hästi ma ise olen rakendanud oma usku tegudesse.

Kui meil on midagi hinnalist ja väärtuslikku, siis tahame seda sageli oma lähedastega jagada. Miks me oleme siis mõnikord tõrksad ja ei jaga teistega, eriti nendega, kes on meile lähedased, Jumala armastust ja oma usku?

Ma olen otsustanud teha kindlaks, et mu lähedased oleksid mu usust teadlikud. Mõnikord tundub, et palju kergem on jagada oma armastust Jumala vastu tuttavate või võõrastega kui rääkida pereliikmete ja sõpradega. Kuid usk Jumalasse on mu kõige väärtuslikum varandus ja ma tahan seda jagada oma kõige kallimatega.