Palgi väljavõtmine
Lugege Matteuse 7:1-5
Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues! (Koguja 7:9)
Kuigi ma olen viimased kaksteist aastat veetnud “paranedes” oma koos alkohoolikuga elatud lapsepõlvest, leian aeg-ajalt, et mulle meenuvad mälestused, millest ma ei ole veel rahu leidnud.
Minust tungib välja viha. Mu keha pingestub ja ma tahan kellegi peale karjuda, suunata oma viha mind ümbritsevatele inimestele.
Sellistel kordadel meenutan ma endale, et mulle ei meeldi teistes see, mis mulle iseendas ei meeldi. Selle tulemusena pean ma kõigepealt “tõmbama esmalt palgi oma silmast välja” (Matteuse 7) ja siis näen paremini oma konfliktide lahendusi. Kui võimalik, astun ma sellest olukorrast välja, et palvetada või Piiblist juhtimist otsida. Salm “Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama” (Jaakobuse 1:19) meenutab mulle, mida ma saan isegi suurimate vihahoogude ajal teha. Kui ma peatun ja kuulan, mida teine ütleb, suudan ma leida teistsuguse viisi, kuidas vastata ja sellega oma viha pidurdada.
Oma tunnete kirjapanekust on samuti palju abi mu vihahoogude lahendamiseks. Kui ma olen oma vihast päevikus kirjutanud, oma tigeduse paberile pannud, siis suudan olla objektiivsem ja näha, missugune on minu osa konfliktis. Siis suudan ma kuulata, lahendust otsida ja võib-olla koguni otsida lepitust inimestega, kes on mind solvanud – lootuses, et ka nemad hakkavad Jumalat otsima.
Sellistel kordadel meenutan ma endale, et mulle ei meeldi teistes see, mis mulle iseendas ei meeldi. Selle tulemusena pean ma kõigepealt “tõmbama esmalt palgi oma silmast välja” (Matteuse 7) ja siis näen paremini oma konfliktide lahendusi. Kui võimalik, astun ma sellest olukorrast välja, et palvetada või Piiblist juhtimist otsida. Salm “Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama” (Jaakobuse 1:19) meenutab mulle, mida ma saan isegi suurimate vihahoogude ajal teha. Kui ma peatun ja kuulan, mida teine ütleb, suudan ma leida teistsuguse viisi, kuidas vastata ja sellega oma viha pidurdada.
Oma tunnete kirjapanekust on samuti palju abi mu vihahoogude lahendamiseks. Kui ma olen oma vihast päevikus kirjutanud, oma tigeduse paberile pannud, siis suudan olla objektiivsem ja näha, missugune on minu osa konfliktis. Siis suudan ma kuulata, lahendust otsida ja võib-olla koguni otsida lepitust inimestega, kes on mind solvanud – lootuses, et ka nemad hakkavad Jumalat otsima.
Kim Rufus (Texas, USA)