Vabakslastud süda

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 32

Kui me ütleme: “Meil ei ole pattu,” siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1. Johannese 1:8-9)

Mitu nädalat kannatasin ma valu ja ebamugavust, lootes, et see läheb iseenesest mööda. Ma isegi ei mõelnud sellele, et võiksin arstilt abi saada. Olukord läks järjest hullemaks, kuni ma lõpuks alla andsin ja arsti juurde läksin. Mu terviseprobleem osutus kergesti lahendatavaks, kui ma aga poleks nii kaua oodanud, oleksin kiiremini terveks saanud. Olin nii kaua mõttetult kannatanud.

Kristlased suhtuvad sageli täpselt samal viisil patusse, kanna-tades mõnikord abi saamata aastaid valusa süütunde käes. Me ei otsi abi, sest arvame, et ei saa kusagilt mingit abi, oleme veendunud, et mitte keegi ei mõista meid või kardame, et kui me üles tunnistame, siis läheb olukord veel hullemaks. Meie rumalus veenab meid, et süütundes elada on parem kui lasta patt välja ja sellega tegelda. Sellepärast kannatame vaikides, alati kartes, et meie saladusest saadakse teada ja soovides, et saaksime minevikku muuta.

Me ei ole sellise hirmuga üksi, Jumal pakub meile abi. Kui me süda kannatab patu käes, saame minna Jumala juurde ning lasta ennast otsekohe ja igaveseks patust terveks ravida. Tulemuseks ongi vabaks lastud süda.

Richard O. Wade (Illinois, USA)

PALVE:
Taevane Isa, me tuleme Sinu ette ja tunnistame, et oleme patused. Liiga sageli tahame, et täituksid meie endi, aga mitte Sinu igatsused. Halasta me peale ja puhasta meid pattudest. Jeesuse nimel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kui me palume, siis teeb Jumal meid vabaks.

PALVE TULIPUNKT:
Need, kellel on ülestunnistamata patte

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.