Pisarate aeg
Lugege 1. Moosese 50:1-14
Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. (Laul 30:6)
Mu isa võitles kümme aastat kasvajaga. Ta suri, kui sõitsime parajasti teda külastama.
Ma teadsin, et isa oli surnud sel hetkel, kui nägi mu õde. Isa kannatas väga. Ta oli olnud sportlane, kuid ta tervis oli pikkamööda halvenenud.
Seesmiselt tahtsin ma nutta. Kuid noore kirikuõpetajana tundsin ma vajadust väljendada kuiva silmaga oma usku Jeesusesse Kristusesse ja tema ülestõusmisesse. Pealegi oli me lastel vaja kuulda Jeesuse igavese elu tõotust.
Sellest ajast peale olen täiskasvanumaks saanud. Nüüd saan ma aru, et kui me leiname, siis leiame Jumalas lohutust. Õigel ajal Jumal “pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist” (Ilmutuse 21:4). Selles maailmas aga on meil palju põhjuseid nutta.
Jumala aeg võib mitte tulla nii kiiresti, kui me sooviksime, kuid kurvastusevalu kahaneb ja jätab maha õnnistatud mälestused. Meie pisarate läbi kajavad Päästja sõnad: “Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde” (Johannese 14:18).
Seesmiselt tahtsin ma nutta. Kuid noore kirikuõpetajana tundsin ma vajadust väljendada kuiva silmaga oma usku Jeesusesse Kristusesse ja tema ülestõusmisesse. Pealegi oli me lastel vaja kuulda Jeesuse igavese elu tõotust.
Sellest ajast peale olen täiskasvanumaks saanud. Nüüd saan ma aru, et kui me leiname, siis leiame Jumalas lohutust. Õigel ajal Jumal “pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist” (Ilmutuse 21:4). Selles maailmas aga on meil palju põhjuseid nutta.
Jumala aeg võib mitte tulla nii kiiresti, kui me sooviksime, kuid kurvastusevalu kahaneb ja jätab maha õnnistatud mälestused. Meie pisarate läbi kajavad Päästja sõnad: “Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde” (Johannese 14:18).
Bill Hunter (New York, USA)